KO E ‘ohovale atu ka ko ha ‘ohovale ‘a e Palemia mo e Minisitā ki Mulí, Lord Tu’ivakanō ‘ene me’a ki he fakataha lahi fekau’aki mo e ivi ‘uhilá ‘i Abu Dhabi ‘i he uike kuo ‘osí ki hono foaki ‘a e pale fika ‘uluakí , ko e Zayed Future Energy Prize, ki he Tonga High School ki he finemui ako ko ‘Ailine Teumohenga mei Ha’ateiho/Kolomotu’a.
Na’e teunga ako Tonga High School pe ‘a ‘Ailine pea ko ia na’e foaki ki ai ‘a e pale ‘e he Pilinisi Kalauni ‘o Abu Dhabi, Shikh Mahomed bin Zayed bin Sultan Al Nahyon.
Ko e pale ni ‘oku foaki ia ki he ako’anga ma’olunga leleitaha mei he ngaahi feitu’u kehekehe ‘i mamani, ‘o kau ai ‘a ‘Amelika (Tokelau mo e Tonga), ‘Iulope, ‘Afilika, ‘Osenia, mo ‘Esia.
‘Oku taki US$100,000 ‘a e pale mei he pa’anga ‘e $500,000 ‘Amelika kuo foaki ke fakapale’i’aki ‘a e ngaahi ako’anga ma’olunga mei he ngaahi feitu’u ko ‘eni ‘o mamaní.
Ko e fuofua kau ‘eni ‘a e Tonga High School ki he fe’auhí, pea ko e pale ki ‘Osenia na’e ne ma’ú.
Ko ‘Ailine na’e fakafolau ia mei Tonga ki he foaki pale ni. Ko e finemui foki ‘eni na’a ne ma’u pe ‘a e sivi ‘a e Form 6 ‘a e ‘apiakó.
Ko ‘ene ongo matu’á ko Neomai mo ‘Eti Teumohenga.
Na’e kau foki ‘a e Puleako ‘o e Tonga High Sschool, ‘Amelia Folaumahina, mo ha faiako he folau ki Abu Dhabi.
Ko e pale ‘eni ‘oku foaki fakata’u ki he fe’auhi ‘a e ngaahi ako’anga ma’olunga ‘o e ngaahi fonua ‘i mamani (Global High Schools), ‘a ia ‘oku fakatefito he ngaahi fetu’utaki mo e fakamatala lelei mo fonu he visone mo e takilelei ki he kaha’u fekau’aki mo e ivi faka’uhila fakaenatula ‘oku ala fakafo’ou mo faitonunga hono ma’ú.
Ko e Tonga High School na’e fainolo mo ha ako ma’olunga mei ‘Atelaite, ‘Aositelelia ‘i he ngaahi fonua ‘Osenia.
Ko e pale ni ‘oku ‘alu hangatonu ia ki he akoangá.
Na’e pehē ‘e he Palemiá: “Ko e me’a fakafiefia lahi ‘eni ki Tonga, Tonga High School, mo e Pasifikí.”
Na’e kau foki ‘a e tangata ko Sitiveni Finau, kuo toki pekia, ki hono fokotu’utu’u lelei ‘o e fakakau ‘o e Tonga High School ki he fe’auhí.
Ko e fe’auhi ko ‘eni mo e palé na’e kamata hono fakalele mei he 2009.
‘Oku ‘i ai ‘a e kalasi kehekehe ‘e 5 ‘oku tukumai ke fai ai ‘a e fe’auhí: Kautaha Lalahi, Kautaha Iiki mo Lotoloto, Kautaha ‘oku ‘ikai ‘a e Pule’angá (NGO), Lavame’a ‘o e mo’uí (Lifetime Achievement), pea mo e Ngaahi Ako’anga Ma’olunga Fakamamani Lahi (Global High Schools).
‘I he 2012 na’e a’u ai fakakātoa ‘a e ngaahi pale ‘o e ngaahi kalsi kehekehe ki he US$4 miliona.
“’Oku ‘alu pe taimí mo e toe lahi ange ‘a e ngaahi hūmai ‘o kau he fe’auhi mei mamani lahi, pea ‘oku tupulekina foki ‘a e polokalama ni ’i he feinga ke faka’ai’ai mo hiki’i ‘a e ngaahi ngāue fekau’aki mo e ivi ‘uhila fakaenatulá,” ko e lau ia ‘a Dr. Sultan Ahmed Al Jaber, Talekita Seniale ‘o e Zayed Future Energy Prize.
‘Oku kau foki ‘a Tonga ni ‘i hono faka’apa’apa’i mo toka’i lahi fekau’aki mo e ngaahi fokotu’utu’u mo e polokalama ivi faka’uhila ‘oku ‘iloa ko e TERM (Tonga Energy Road Map).
‘Oku toe kau foki ‘a Tonga he ngaahi fonua na’a nau ‘uluaki memipa ki he kautaha ma’u’anga ivi fakamamani lahi ko e IRENA.